Treeninglaagri värvikus

Pikkade treeninglaagrite üks värvikam osa on inimestega suhtlemine. Kui peaksin kogu aeg oma toas istuma ning vaid iseendaga tegelema, siis oleks eluisu varsti otsas. Inimene on siiski sotsiaalne olend.

Hoolimata sellest, et Flagstaff on hajali asuv linn, on õnnestunud meil tuttavaks saada paljude tugevate jooksjatega. Šveitslane Rolf Rüfenacht elab koguni koos minu, Liina, Andi ja Kauriga samas korteris.

Rolf Rüfenacht Grand Canyonis

Kõige rohkem suhtlevad eestlased soomlastega. Kasutame nende massööri teenuseid. Käisime ka koos bowling`ut mängimas ning korraldasime neile ühise õhtusöögi. Mehhiklasest naabrimees laenas meile grillimiseks gaasiballooni ning Kauri küpsetatud toit maitses kõigile hästi.

Pilt pärast ühist õhtusööki.  Jukka ja Tommi
Tuomas, Andi, Liina, Kirill, Kaur, mina, Rolf ja Joonas (alt vasakult)

Soomlased on tänaseks oma asjad juba pakkinud ning teel kodu poole. Kuid igav meil ei hakka. Belglased lubasid meile bowling`us koha kätte näidata. Anname endast parima, et Eesti riiki väärikalt esindada!

Suhtlemise võlu ei peitu ainult vaba aja veetmises, vaid ka ühistes treeningutes. Olen alati olnud seda meelt, et kui on võimalik koos treenida, siis treenime koos. Õnneks on see ka paljude teiste jooksjate mõtteviis. Koos jõuame rohkem! 

Laupäevasel treeningul jõudsin belglase Koen Naertiga joostes koguni niipalju rohkem, et vigastasin oma jalga. Nüüd sõidan paar päeva jalgratast ja teen veesjooksu.

Sedonas treeningul koos belglaste ja brittidega