INIMSÜDAMES ON PALJU KAVATSUSI, KUID JUMALA NÕU SAAB TEOKS!

Wednesday 25 March 2015

Tahtmatu reeglite rikkumine

Jaanuarikuises Keenia treeninglaagris põdesin tugevat köha. Otsisin kohalikust apteegist sobivat ravimit, kuid kõik saadaolevad rohud olid minu jaoks tundmatud. Otsustasin helistada Eestisse, tuttavale arstile. Tema soovitas mulle kasutada üht laialt levinud ülemiste hingamiteede ravimit. Läksin taaskord kohalikku apteeki, kus selgus, et rohi on saadaval. Avasin karbi ning vastu vaatas väike balloon, just niisugune pudelikene, mida astmaatikud sageli kasutavad. Väikeste kahtlustuste tõttu otsisin internetist täpsemat tooteinfot,  selgus et tegemist on dopinguaineid sisaldava rohuga. Pärast väikest ehmatust viisin toote poodi tagasi. Kui lähedal olin tahtmatule dopingureeglite rikkumisele?

Nikolai Vedehini lugu on sootuks kurvema lõpuga, kuid sisu on sama – tahtmatu reeglite rikkumine. Veebruarikuus andis ta Keenia treeninglaagris positiivse dopinguproovi. Dopingukütid küsivad alati sportlaste käest, mis ravimeid on nad viimase kahe nädala jooksul kasutanud. Kolja lasi avameeli lehele kirjutada „Preductal“. Rohi, mida ta oli kasutanud viimased 5–6 aastat. Tegemist on ravimiga, mille toimeaine trimetasidiin lisandus dopinguainete nimekirja 1. jaanuaril 2015 ehk teisisõnu loetud päevad enne Kolja poolt antud positiivset dopinguproovi. Mehel lihtsalt puudus sellise muudatuse kohta info.

Siinkohal võiks küsida – kelle töö jäi tegemata? Miks pole välja öeldud, et selline südamerohi nagu Preductal on nüüdsest sportlastele keelatud, räägitakse trimetasidiinist, mis enamusele ei ütle midagi?

Võiks ju vaadata spordiarsti, alaliidu, spordiklubi, välismaalasest treeneri ja/või Eesti Antidopingu poole. Miks on jäänud teavitustöö puudulikuks? Süüdlasi võib otsida mujaltki, siiski on sportlane see, kes ravimi alla neelab. Seega jääb vastutus sportlasele. Ja seekord on vastutusel väga  karm hind.

Olgu see õppetunniks kõigile tegevsportlastele, kahju, et Nikolai sportlaskarjääri hinnaga. Loodame, et karistus tuleb võimalikult lühike.

Preductal – miks sportlased seda kasutasid?
Preductali toimeaine trimetasidiin parandab südamelihase ainevahetust. Seda kasutasid eelkõige vastupidavusalade sportlased, kelle süda ja veresoondkond on suure koormuse all. 



Nikolai Vedehin sportlasena

  1. Eesti kergejõustikuajaloo üks andekamaid keskmaajooksjaid
  2. Üheksal jooksudistantsil Eesti kõigi aegade edetabeli 8 hulgas
  3. Mitmekordne Eesti meister ning rahvuskoondislane
  4. Eesti juunioride rekordi omanik 1500 m jooksus
2009. aasta ühine treeninglaager Colorados

Posted by at

5 comments:

  1. snaperski26 March 2015 at 06:21

    Ei ole hea jätta kõlama toon nagu olekski täiesti iseenesest mõistetav südame turgutamiseks kasutada südamehaigete rohtusid, et koormustele vastu pidada.
    Olen toonud analoogse näite, kus noorsportlasena kirjutati mulle mildronat tablette (ka sydamerohi) - ennetavalt selleks, et süda koormusi taluks. Leian selle takkajärgi väga vale suhtumise olevat. Kui koormusi ei talu, mängi treeningvahendid ümber, kasuta pead, mitte keemiat.


    Raivo

    ReplyDelete
  2. Tiidrek26 March 2015 at 08:29

    Olen seisukohal, et ravimeid ilma arsti soovituseta ei tarvitata. Küllap oli Nikolail Preductali manustamiseks ka põhjus. Tema EKG näitajaid me ju ei tea ning ise välja ka ei mõtle.

    ReplyDelete
  3. AinK28 March 2015 at 12:59

    1. räägitakse trimetasidiinist, mis enamusele ei ütle midagi?
    Ravimite puhul on toimeaine nimetus olulisem kui brändinimi, mille all teda turustatakse, trimetasidiini turustatakse maailmas umbes 50 erineva brändinime all ning selles rägastikus orienteerumine on hulga keerulisem, seetõttu on ka toimeaine nimetuse kasutamisel oluliselt selgem, millest räägitakse.
    2. Rohi, mida ta oli kasutanud viimased 5–6 aastat.
    Olles ravimit kasutanud nii pikka aega, siis selle aja jooksul oleks võinud küll endale selgeks teha, millise toimeainega on tegemist
    3. Siinkohal võiks küsida – kelle töö jäi tegemata?
    Trimetasidiin on retseptiravim ehk ravimi saamiseks apteegist peab sul olema arsti poolt väljastatud retsept. Kui arst ordineerib sportlasele ravimi, siis peab ta veenduma, et see pole keelatud ainete nimekirjas. Iseasi kui ravim on hangitud illegaalselt turult, kus keegi ei küsi midagi peale raha.
    4. Võiks ju vaadata spordiarsti, alaliidu, spordiklubi, välismaalasest treeneri ja/või Eesti Antidopingu poole. Miks on jäänud teavitustöö puudulikuks?
    Mitte ühelgi loetelus toodutest organisatsioonidest (alaliit, antidoping, isegi klubi) ei ole ega saa ka akunagi olema nimekirja, kellele nimeliselt peaks sellist informatsiooni jagama. Alati võib kuskilt põõsast keegi välja karata ja küsida, aga miks mind seal nimekirjas pole, ma ju ka käin jooksmas ja vahel võistlustel.
    5. Lõplik vastustus lasub ikkagi sportlasel, kes peab endale selgeks tegema, mida ta endale manustab või äärmisel juhul peab tal olema ihuarst, keda ta ka pimesi usaldab. Füsioterapeut, treener jne ei ole arstid ega oma vajalikku pädevust.

    aink, kah jooksuhuviline

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tiidrek28 March 2015 at 21:03

      1. Nõus.

      2. Nõus.

      3. Pigem nõus.
      Iga arst ei pea tundma dopinguainete nimekirja, küll aga spordiarst. On see siis spordiarst või keegi teine arst, peab sportlane veenduma, et kasutatava ravimi toimeaine ei kuulu dopinguainete nimekirja. Igas riigis on omad ravimimüügi eeskirjad. Eelpool blogipostituses mainitud köharohi on Eestis retseptiravim, Keenias mitte.

      4. Pigem ei nõustu.
      Ma saan sinu mõttekäigust aru, kuid teavitustöö saab olla märksa mitmekülgsem. Seda on võimalik tänases infoühiskonnas väga tõhusalt teha.

      Eesti Antidoping paneb dopinguaine õigeaegselt nimekirja – kas sellega on ta oma töö teinud? Osaliselt küll, kuid alati võiks aktiivsemalt ja loomingulisemalt tegeleda ennetustööga. Ka see on võitlus dopinguainete kasutamise vastu.
      Eesti Antidopingul peaks olema teada ained, mida sportlased enim kasutavad. Nende andmete põhjal on võimalik ette näha tahtmatu kuritarvitamise ohtusid. On teada, et trimetasidiini tahtmatu kuritarvitamisega oli Eestis probleeme juba 2014. aastal, kui see aine oli võistlusperioodil keelatud. Mida enam siis 2015 . aastal, kui see üldse ära keelati? Eesti Antidopingu aktiivne teavitustöö võinuks alata juba oktoobris, Kolja oli detsembriks juba treeninglaagris.

      Klubidel ja alaliitudel on olemas kontakt saavutussportlaste ja treeneritega. Võiks näiteks saata infokiri uutest dopinguainetest ja/või meeldetuletuse, et uued dopinguained tuleb üle vaadata.

      Teavitustöö võimalusi on veel ja veel...

      Nikolai Vedehini lugu on selge sõnum kogu Eesti saavutusspordi süsteemile, et teavitustöö on midagi enamat kui dopinguainete nimekiri.

      5. Pigem nõus.
      Sportlane vastutab kõige eest, mida manustab. Sageli puudub treenerilgi ülevaade sportlase toidulisanditest, rääkimata füsioterapeudist. Tugevas meeskonnas on spordiarst, kellel on täielik ülevaade ravimitest, mida sportlane kasutab.

      Delete
  4. Riho1 April 2015 at 06:12

    IAAF võiks lasta teha mobiiliäpi, mis toimib nii: skännid rohupudelil QR koodi ja äpp ütleb ära, kas kraam on kosher; saab ka salvestada rohu toimeained ning äpi värskedamisel lisatakse äppi jooksvalt uued keelatud ained. Mobiil annab punase plinkiva valguse ja lärmaka tooniga märku, kui uute dopinguainete nimistusse on kantud ka aine, mida jooksja on senimaani ausa inimesena tarbinud. Mobiil annab kollase plinkiva tulega märku, kui toimeaine on küll lubatud, ent kuulub nende ainete hulka, mida IAAF uurib pingsalt.

    ReplyDelete

Subscribe to: Post Comments (Atom)