Raske on blogilugu kirjutamata jätta positiivsetest
kogemustest. Pühapäeval osalesin Viljandi Linnajooksul, mida korraldati koguni
kuuekümnendat korda. Mul õnnestus 10.4 km distants uue rajarekordiga võita.
Mukunga jäi teiseks ning kolmandana finišeerus viljandlane Keio Kits. Head
meelt valmistas just Keio etteaste, tegemist on väga andeka jooksjaga, kuid
erinevate vigastuste tõttu pole ta saanud jooksuvõistlustel osaleda. Mukunga
nagu ikka, võitles eluhinnaga.
Heitleme Mukungaga vahefiniši võidu eest. Võistlus oli üks osa treeningust, mille kogumaht ulatus 35 km-ni. (Foto: Marko Saarm) |
Mulle rahvajooksudel osalemine meeldib. Iga võistlus on
isenägu, olgu see siis rajaprofiili, distantsi pikkuse, ilmaolude või
kaaskonkurentide näol.
Võistluseelne ärevus ei sega naeratamast. (Foto: Marko Saarm) |
Viljandi Linnajooksu erilisus peitub just rajaprofiilis. Rada
on üsna raske, seda just Viljandile iseloomuliku mägise maastiku tõttu. Distantsi lõpuosas
tervitab igat väsinud jooksjat ränkraske 350 m tõus. Tõusu tipus oli jalg päris
sirge, õnneks seda oli ka konkurentidel.
Pildil mitmed tugevad konkurendid: Keio Kits (vasakul peapaelaga), Mukunga (nr 1), Heinar Vaine (nr 2), Andrus Lein (paremal) (Foto: Marko Saarm) |
Eriti hea on võistleda seal, kus olen teretulnud. Viljandlased
olid väga külalislahked. Seda võisid tunnistada nii harrastusjooksjad, kui ka tippjooksjad.
Kõigi vajaduste peale oldi mõeldud.
Kui korraldajad samas vaimus jätkavad, siis osalejate
hüppeline kasv on garanteeritud!
Nimeliselt olgu tänatud Ilmar Kütt, Einar Kaigas ning
Margit Kurvits ning loomulikult kogu korraldusmeeskond – korraldasite
suurepärase ürituse.
Tulemused on SIIN.
No comments:
Post a Comment