Kui iseloomustada
minu nädalavahetusereisi Genfi, siis nimetaksin seda perfektseks
võistlusreisiks. Seda nii mugava sõidugraafiku, võistluskorralduse, uute
tutvuste ja loomulikult ka hästi õnnestunud võistluse tõttu.
Vaade Genfile hotellitoa aknast. |
Viimased kolm nädalat
peale Valencia debüütmaratoni olen eelkõige puhanud ning tegelenud perekondlike
küsimustega. Lapse sünd, maratonist taastumine ja uute treeningplaanide
kokkupanek on hõivanud suure osa minu tähelepanust. Vahel olen ka treeningutel
“seasörki” käinud tegemas.
Šveitsis on muljetavaldav, pika ajalooga, rongiliiklus. |
Genfis toimunud
võistlusele sain võistluskorraldajatelt kutse juba mõne kuu eest, seega polnud üllatus,
et peale mitut elulist katsumust ootab mind Šveitsi kõige rahvarohkeim ja konkurentsitihedaim
tänavajooks. Jooksudest võttis erinevates vanusegruppides osa 42 000 jooksjat.
7,3 kilomeetri
pikkune eliitjooks toimus kolmel ringil ning kulges läbi vanalinna. Õnneks hoiatati
mind ette, et see on väga raske trassiga võistlus: mägine maastik ning palju
kurve.
Course de L'Escalade |
Nagu arvata oli,
hakkas “keevitamine” peale juba esimesel ringil. Tihe positsioonide vahetamine,
tõusud ja langused ei andnud hetkekski hingetõmbeaega. Kuna tempo oli juba
algusest peale kiire, siis valu sain tunda varakult. Ka teistel oli valus! Mitmed
ülehindasid oma võimeid ning lõpetasid jooksu “haamriga”. Kui sirgel ja langustel
jäin teistest maha, siis tõusudel sain gruppi jälle tagasi, nii solgutasin end
16.–18. positsioonil, kuni oli jäänud 500 m finišini. Seal tegin kiirenduse
allamäge ning tuhisesin kümnest jooksjast mööda kuuendaks. Lõpusirgel enam
palju võtta polnud, kui kaks jooksjat minust taaskord möödusid. Kokkuvõttes sain
kõrge 8. koha. Keskmiseks kilomeetriajaks kujunes 2.55.
Sinises särgis. Viimase ringi alguses. |
500 m enne lõppu tõusin kuuendale kohale. |
Heitlus viimaste meetriteni. Sprindikiiruse võib puhkuse kaela sokutada. |
Pildid võistlusest on võetud SIIT.
No comments:
Post a Comment