Minu
sportlaskarjääri jooksul on olnud võistlusi, mida ma pole eriti tõisiselt
võtnud – olen püüdnud kerge
vaevaga võitu vormistada. Tavaliselt on need võistlused, kus puudub tugev
konkurents. Selliseid võistlusi nimetan tugevateks treeninguteks.
Pühapäeval
võistlesin Raplas 5 km tänavajooksus. Kavatsesin seal ühe toreda “treeningu”
teha, kuni selgus üks segav asjaolu. Nimelt andekas Eesti jooksja Keio Kits
registreeris ennast samale võistlusele. Teadsin, et sel juhul tuleb pisut enam
kui treening.
Mina 1001, Keio 1002. Foto: Siim Solman |
Tuli tuline võistlus, millest väljusin võitjana kõigest kahesekundilise
edumaaga Keio ees. Arvestades ilmastikuolusid ning kurvilist rajatrajektoori
olid lõppajad heast klassist – 14.39 ja 14.41. Esimese kilomeetri vaheaeg oli
2.46.
Pärast finišit
ütles Keio, et tuli sellepärast Raplasse, et minuga võidu joosta. Mõtlesin
hetke, mõtlesin kaks ning mõtlen siiani – küll on alles sportlase hing! Mees,
kes otsib tugevat konkurentsi. Ma arvasin, et me kogemata sattusime samale
võistlusele. Kõigi nende aastate jooksul pole just sageli tänavajooksudel
sellise suhtumisega sportlasi kohanud.
10 km tulemused
5 km tulemused
No comments:
Post a Comment