Kaks nädalat Brasiilias

Belo Horizontesse saabusin Colorado mäestikulaagrist teisel augustil. Tulin siia üksinda, ei tundnud mitte kedagi, oli vaid hotelli broneering ning info kohalike treeningtingimuste kohta. Algselt mõtlesin, et saan tihedat koostööd teha Suurbritannia olümpiakoondisega, kuid reaalsuses selgus, et nood olid tublisti ennast hotelli isoleerinud. Kahe nädala jooksul nägin vaid üksikuid britte ringi silkamas, olgugi, et meie hotellid olid lähestikku. 

... ja 14 päeva hiljem olen rikas sõprade poolest.

Taaskord pean tunnistama, et Jumal pani oma käed käiku. Juba esimesel õhtul külastas mind ameeriklane Steve, kes on treener Marki tuttav. Temagi oli selles linnas esimest korda, eesmärgiga aidata Belo Horizontes viibivaid olümpiamängudel osalevaid jalgpallureid. Tema kaudu sain tuttavaks kohalike kristlastega, kes aitasid lahendada kõiksuguseid treeningalaseid ja muid olulisi küsimusi. 

Auto- ja jalgrattatee lookleb mööda järve kallast. Minu igapäevane jooksutrass.

Algselt mõtlesin, et olümpiamelu ulatub üle kogu Brasiilia, kuid Belo Horizontes selgus, et kohalikud inimesed ei tunne suurt huvi nende mängude vastu. Tänavapildis on vaevu märgata olümpiamängude sümboolikat, spordist palju ei räägita, olgugi et tegemist on Brasiilia suuruselt kuuenda linnaga ning mõned jalgpallivõistlused viiakse siingi läbi. Küll aga kubiseb linn politseinikest, kes olümpiamängude ajal riigis rahu hoiavad. Paljud väidavad, et brasiillastel on sügav majanduskriis. Riik raiskab raha spordirajatiste peale ajal, kui rahvas on vaesumas.

Vaade Belo Horizontele. Selles linnas elab peaaegu 2,5 miljonit inimest.

Minu hotell asub suurepärase koha peal, linna kõige populaarsema jooksuraja kõrval. Kohalikud hoiatavad, et õhtul peale üheksat tasub toas istuda. Tõsi ta on, olen kahel korral pidanud jalgu kiiremini liigutama. Ohtuse mõttes üritan olümpiamängude sümboolikaga riideid mitte kanda.

Tüüpiline tänavapilt. Ärimees müüb kookosvett vanas Volkswagenis.

Belo Horizontes sain kõik vajalikud treeningud tehtud, mitmel korral ka palavaga joostud. Selle kahenädalase tsükli eesmärk oli harjutada organism kuumust taluma ning kohaneda merepinnal jooksmisega. Täna julgen väita, et kõik õnnestus plaanipäraselt ja nüüd ei jää muud üle kui kolida olümpiakülla omade sekka.

Ja olengi olümpiakülas, juba esimestel minutitel püüdsin kinni tartlased. Minu lemmik treenerite perekond!