Eelmisel
nädalavahetusel toimusid Eestis kaks suurt jooksuüritust. Laupäeval Tartu
maraton ning pühapäeval Paide-Türi rahvajooks. Eesti tippjooksjad võistlesid
eelkõige Paide-Türi rahvajooksul. Selle ürituse korraldajad on aastate jooksul
panustanud tippsporti mitmekülgselt. Korraldajate endi võsukesest on ju
sirgunud Eesti andekaim seistmevõistleja Grit Šadeiko. Hoolitsetud on ka teiste
olümpialaste eest, ainuüksi hea auhinnalaud näitab oma suhtumist
saavutussporti. Omaette haruldane on, et sellel üritusel osales 7 Rio olümpialast.
Tanel padar, Heinar Vaine, Ibrahim Mukunga, Tiidrek Nurme, Kaspar Taimsoo. Pilt on tehtud pärast finišit. Foto: Harry Lemberg |
Mukunga mäletab
heldimuseni mootorrsaagi, mille ta paari aasta eest Kirna mäe pealt vahefinišist
koju viis. Seekord pidi ta leppima trimmeriga, eks ta mõlgutab mõtteid, kuidas
sellele rakendust leida, siiani on ju lambad selle rolli täitnud. Kui
varasematel aastatel on enamik vahefinišeid läinud võitjale, siis seekord toimus
meil Mukungaga auhindade jagamine väikeste vahespurtidega. Jope võtsin ma
endale, ka Kumakese vastu ta ei paistnud huvi tundvat, küll aga sai ta lisaks
trimmerile öö Veskisilla hotellis.
Üldvõidu võtsin
kuuesekundilise edumaaga Mukunga ees, meile järgnesid Fosti, Lehismets, Vaine.
Mukungaga jooksime 13,6 km pikkuse distantsi alguses teistelt eest ära. Kui
poolel maal Mukunga rasket hingeldamist kuulsin, mõistsin, et see saab olema
minu päev. Kuid sellest hoolimata pidin kõvasti pingutama, et teda edestada.
Mukunga on võitleja hingega, metsiku tahtejõuga jooksja.
Korraldajad on
jätkuvalt innovatiivsed, kogu võistluse vältel saatis meid kaameraga auto,
linnaelanikke hoiti raadio vahendusel kursis ning finišis said kaasaelajad
suurelt ekraanilt distantsil toimuvat jälgida.
No comments:
Post a Comment