EV 100 - seda
teavad vist juba kõik. Pikamaajooksjana näen Eesti Vabariik 100 sümboolikat
rahvaspordiürituste veebilehekülgedel, korraldajate valmistatud särkidel,
medalitel, jne. Eestimaa ilusat
juubelit on hästi reklaamitud!
Mis paneb sportlasena
mind tähistama seda suursugust juubelit?
Toon näite kolmapäeval toimunud EV 100 staadionijooksu sarja 3000 m võistlusest Kohilas. Koos
treeningkaaslase Allar Lambiga tõdesime, et taolist vaatepilti pole me
Eestimaal veel näinud. Piltlikult õeldes oli staadioniring pooleteist tunni
vältel jooksjaid täis. Võistlesid mehed, naised, amatöörid, proffid,
teismelised, veteranid. Mitme jooksu peale osales võistlusel 70 jooksjat.
 |
| Mehed keskendunult võistlemas. Foto: Hugo Toll (Facebook) |
Hiljem
pealtvaatajatena viitas Allar käega suurt kasvu mehele: ”Tal on samad
võistlusjalatsid nagu minul!” Tõesti, too aeglasti jooksev vanem mees võttis
väljakutset väga tõsiselt, et isegi naelking oli samasugune nagu etapi võitnud
Allaril. Õhtu vältel elati kaasa nii esimestele kui tagumistele jooksjatele,
kõrvu jäi hüüatus:”Läheb, läheb Toll.” Ta lõpetas ajaga 11.33, koguni 3 min etapi üldvõitjast tagapool. Kuid
ometigi sai ta vähemalt sama suure kaasaelamise osaliseks nagu mõni eespool
jooksev sportlane.
 | |
| Meeste tugevama jooksu start. Foto: Jan Õiglane |
Sellist Eesti
100 ma tahangi näha! Kui Eesti inimesed annavad oma tegevuses parima ning kui
väärtustatakse iga sooritust, siis oleme ühiskonnana tugevamad.
 |
| Minu ülesanne Kohilas oli teha Allarile tempot vähemalt 2 km kolmest. Allar võitis etapi ja lõppajaks märgiti uus isiklik rekord 8.14.56! Mina aga tegin oma tööd halvasti, jooksin esimese kilomeetri liiga kiiresti (2.37), mistõttu ülejäänud distantsist joosti langevas tempos. Küllap sinna jäi ka Allarile 8 - 10 sekundit kiirem aeg. Minu jaoks oli tegemist viimase tugeva pingutusega enne laupäeval Londonis toimuvat Euroopa karika 10 000 m jooksu. FOTO: Jan Õiglane |
No comments:
Post a Comment