Eluohtlik Keenia

Vaata - see on ohtlik!

Seitsme Keenia treeninglaagri jooksul on juhtunud nii mõndagi. Kuid ükski õnnetus ei ole põhjustanud pikaajalisi tagajärgi. Toon välja kaheksa tervisele ja elule kõige ohtlikumat asja, mis minuga ja minu sõpradega juhtunud on.

Matatu

Peaaegu ainuke maapealne ühsikondlik transport on "matatu". Enamasti Toyota ja Nissan väikebussid. Neid on kahte tüüpi. Üks on 9 kohaline ja teine 14 kohaline. Sageli on need ülerahvastatud. Võib leida ka matatu, milles viibib 25 inimest. Suur osa on tehniliselt halvas seisukorras ning bussijuhid hoolimatud. Seetõttu on õnnetusi iga päev ning hukkunuid peaaegu alati. Möödunud nädal oleksime peaaegu ise ühe avarii üle elanud kui meie matatu üritas mõõduda teisest matatust. Ühtäkki oli vastasuunavöönd hõivatud. Õnneks libisesime külgees, pidurid põhjas, kahe auto vahelt läbi.

Tolm

Asume ekvaatoril, päike on iga päev seniidis. Aastaajad jagunevad kuivaks perioodiks ja vihmaperioodiks. Kuiv periood on samal ajal kui Eestimaal on talv. Päikese käes on alati tore treenida, kuid kuivusega kaasneb üks väga ebameeldiv asjaolu - tolm. Siinsed teed on saviliiv kattega. Isegi käies on tolmupilv seljataga. Rääkimata autodest. Jooksma minnes tuleb hoolikalt valida teid, kus joosta. Liiklustihedal teel saab kopsukahjustuse! Tolmu tõttu on mitmel kohalikul jooksjal hingamisteede kahjustused.

Politsei

Keenias politseid ei usaldata. Keenia politsei on asutus, mis töötab omakasu huvides. Mitmed politseinikud on sooritanud mõrvu, vägistamisi ja röövimisi. Tänavapildis on politsei rahaküsija. Peatab auto kinni ning leiab põhjuse. Raha läheb jagamisele, ka politseiülem saab oma osa. Näeme seda iga kord kui matatuga ringi liikleme, kindel maks on 100 SHS (1EUR). Olen kahe politsiniku käest küsinud, et miks nad seda teevad. Esimene vihastas ning süüdistas, et ründan teda. Ka teine vihastas ning ütles, et olen rassist. Üldiselt valgeid nad kardavad.

Linnatänav

Keenia rahvaarv on ligi 39 miljonit. Linnad on inimesi täis, eriti päevasel ajal. Keskmine palk on 1-2 dollarit päevas. Võideldakse iga sendi eest. Päevasel ajal rahvarohkes kohas viibides peab rahatasku alati range kontrolli all olema. Osavaid taskuvargaid jätkub! Ükskord kõhukotiga pildil oleval tänaval kõndides püüdis üks nooruk mulle kilekotti müüa. Tõrjusin teda korduvalt kuni ükskord käratasin. Poiss kadus! Olin harjunud peale inimestega kokkupuudet kõik oma taskud üle kontrollima. Oh õnnetust, väike digifotokas oli kõhukotist kadunud! Adrenaliin valgus verre, hämmeldunult püüdsin silmata kuhu kilekotimüüja kadus. Jooksin oletatavas suunas. Seal ta oligi - tänavanurgal silmitses mind. Ka mina sõin teda oma silmadega. Lähenesin karmatult ning ähvardavalt. Ilma sõnagi lausumata sirutas ta käe koos kaameraga minule. Seekord läks õnneks! Sageli tehakse niisugusele taskuvargale omakohut. Võetakse autorehv ja bensiinikanister. Rehv pannakse inimese ümber, bensiin kallatakse inimese peale ning tuld! Mina otsustasin seda mitte teha.

Rahutused

Valimiskampaania

Keenia on Aafrika üks rahumeelsemaid riike. Kuid rahutused toimuvad siingi. Peamiseks põhjuseks on valimised. Keenia on koloniaalajastul kokku pandud üle 40 erinevast hõimust. Kui võimu jagamiseks läheb, siis missuguse hõimu esindaja saab presidendiks? Valmiste ajal vaesemad inimesed, kellel pole elus midagi kaotada, hakkavad vastashõimu esindajaid tagakiusama. Maju röövima ja põletama, naisi vägistama, mõrvama.

Meil õnnestus oma esimene Keenia treeninglaager ajastada just 2007 aasta valimiste perioodi.

Oli pime, õhtune aeg kui Kaarel Lilleoja lahkus meie külalistemajast oma elupaika. Paari minuti pärast kiirustas ta tagasi meie juurde: "Väljas midagi põleb!" Läksime välja ja ennäe - umbes 3 km kaugusel põles terve rida maju. Ruttasime peamajja, et uurida, mis toimub. Rahutused olid alanud! Järgnevatel päevadel nägime tuhandeid inimesi hülgamas oma külasid, sest öösiti liikusid 400 pealised grupid külasid rüüstamas. Mindi

Eldoreti varjupaika otsima. Kanad, lehmad, lambad - kõik, mis võimalik, võeti kaasa. Maad vallutas hirm, teadmatus ning vägivald. Kahe kuu jooksul suri ligi 1500 inimest ning üle veerand miljoni jäid kodutuks. Siiani on Eldoretis näha lapsi liimipudelitega, kes kaotasid oma vanemad. Viiekümne aastased inimesed räägivad, et nad pole oma eluajal niisuguseid rahutusi näinud.

Nairobi

Kibera

Nairobis elab üle 3 miljoni inimese. Rikkuse ja vaesuse kontrast on väga suur. Kohalikud nimetavad Nairobi naljatades Nai-robbery. Kuritegevuse taset hoiab kesklinnast 5 km kaugusel asuv slum Kibera. See on Aafrika suuruselt teine linna slum. Elanike arvatakse olevat kohati üle 1 miljoni, ehk kolmandik kogu Nairobi elanikkonnast. Sain Itenis tuttavaks ühe poemüüjaga, kes on pärit Kiberast. Tema rääkis, et narkootikumid, prostitutsioon, vägistamised, tapmised - need on Kiberas igapäevased nähtused. Seega ma ei imesta, miks minu sõpru Nairobi kesklinnas teiste ees rõõviti. Grupp noorukeid jooksid kolmele eestlasest täismehele ja kahele Eesti naisele kallale - lükkasid ümber ning kiskusid asju käest. Õnneks tõsisemaid vigastusi ei saadud. Nairobi on väga ohtlik, eriti pimedas!

Malaaria

Malaariatekitaja levib emase hallasääse (Anopheles maculipennis) hammustusega. Inimese verre sattunud haigustekitaja liigub maksarakkudesse, kus ta paljuneb, hävitab maksarakke ning satub vereringesse, kus tungib punastesse verelibledesse ja purustab neid. Sääsehammustusega satuvad nad tagasi sääse organismi, kus paljunevad ja jätkub uus tsükkel. Haigestunud inimene võib surra!

Keenia asub malaariatekitaja sääse piirkonnas. Teadus räägib, et merepinnast üle 2500m kõrgusel malaariatekitajad ei ela. Kuna Iten asub 2370m kõrgusel, siis tõenäosus siin haigestuda, on väike. Küll on aga ette tulnud, et mõned, kes lähevad siit turismireisile mõnesse madalamale asuvasse piirkonda, saavad malaaria. Sellest haigusest ei pidavat lõpuni lahti saamagi.

Vanamemm

Eesti jooksja Allar Lambi esimesest Keenia treeninglaagrist meenub mulle eredalt seik, kuidas ta memme eest põgenes. Ta oli tegemas oma tavapärast rahulikku 12 km jooksu. Seekord Iteni lähedal metsas. Mõõdub ilustatest puudest, puisniitudest, lehmades ning lastest ja vanamemmest. Ühtäkki kuuleb ta kummalist müdinat seljataga. Allar vaatab üle parema õla ning näeb - memm, kellel ühes käes kirves ja teises käes matšeete, ajab teda taga. Seepeale ehmunud Allar inglise keeles: "What are you doing?" (Mida sa teed?) Memm vihaselt vastu: "I am giving you a opportunity!" (Ma annan sulle ühe võimaluse!) Hirmunud eestlane kasutas oma talenti - jooksis nii kuis suutis ja pääsenud ta oligi.

Eestlased Keenias

Asendamatud kaaslased!

Meie praeguses Keenia treeninglaagris viibib külalistemajas kuus eestlast. Inimesed on need, kes kujundavad laagri näo ja iseloomu. Vahelduva seltskonna tõttu on minu kõik Keenia treeninglaagrid olnud väga erinevad - huvitavad ning põnevad. Õrnema soo esindajaid on seekord rekordiline arv. Kolm Eestimaa naiste parimat kesk - pikamaajooksjat.

Liina Tsernov on teinud märkimisväärse arengu 1500m jooksus. Iga asjatundja võib õelda, et sellel tüdrukul tuleb silma peal hoida. Viibin temaga treeninglaagris teist korda. Esimene kord oli mõõdunud aasta kevadel Arizonas.

Liina on väga rõõmsameelne tüdruk, kellega kõige tagasihoidlikumgi inimene saab ennast vabalt tunda. Ootamatusi ta ei karda, õnnetusele naeratab vastu!

Nooruke Laura Suur on Eestimaa naispikamaajooksus suurüllataja. Vaid kolmeaastase regulaarse jooksutreeninguga on ta edestanud peaaegu kõik Eesti naispikamaajooksjad.

Laura oskus pühenduda treeningtegevusse jäägitult on muljetavaldav. Laagri töömoraali üleval hoidja, kelle asjatundlike kommentaare tuleb tõsiselt võtta!

Legendaarne Jekaterina Patjuk. Tema on olnud Eestimaa naiste pikamaajooksus ainuvalitseja vähemalt viimased kuus aastat. Selle ajajooksul on ta parandanud Eestimaa 3000m takistusjooksu rekordit korduvalt ning esimese eestlasena jooksnud seda distantsi alla 10 minuti.

Katjaga olen treeninglaagris käinud 8 korda. Teda iseloomustab püüdlikkus, kannatlikkus, tagasihoidlikkus ja tasadus. Nii nagu pildilgi on näha - tegemist on visa hingega!

Grupi kõige noorem on Allar Lamp. Lampide suguvõsa on saanud järjekordse järelkasvu. Allar on küll noor mees, aga vastupidavust on temas rohkem kui täismehel. Hetkel suudan talle finišhis veel kandu näidata, aga peagi on see aeg kui mina tema jalatsitaldu uurin.

"Hakuna matata!" Eesti keelde tõlgituna: "Elu on muretu!" Just see on see, mis teda kõige paremini iseloomustab. Kiiret pole ju kuhugi, kuulame parem linnulaulu.

Nikolai Vedehin on oma tulemustega näidanud, et Eestis on talle raske vastast leida. Jooksmisega on ta tegelenud juba varajasest noorusest. Juba siis oli ta kiire, tema nimel on Eesti juunioride 1500m rekord.

Koljaga olen viibinud koos 14 treeninglaagrit. Koljat iseloomustab kõige paremini järeleandmatus ja kohusetundlikkus. Need on need kaks asja, mis on teda ka mitmest vigastuse perioodist välja aidanud. Säde on tema silmis alles!

Harry Lemberg on meie virtuaalne kaaslane igas treeninglaagris. Meie treener (v.a Liina Tsernov)! Kolm korda on ka tema Keenia laagris käinud. Harry on tegutsenud jooksumaailmas kauem kui mina elanud olen. Tema nõuandeid on viimase 20 aasta jooksul saanud kõik Eesti parimad jooksjad.

Harryga teen koostööd juba kuuendat aastat. Selle ajajookul on minust kujunenud rahvusvahelisel tasemel jooksja. Teda iseloomustab abivalmidus, sõbralikkus, kohusetundlikkus, vastutustundlikkus, kannatlikkus ja töökus. Asendamatu ja vastupandamatu inimene!

Mina, üks nädal habe ajamata - raseerija ununes koju.

Rõõmus Keenia elu ja kirjud kõrvitsad

Rõõm, rõõm, rõõm!

Eile läksin külalistemajast tänavale ja ennäe- rõõm, rõõm rõõm! See ei ole siin Keenia

s esimene kord kui tänaval lapsi laulmas näen. Rõõmus meel on keenialasele väga omane. Sellel pildil on tegemist Singore tüdrukute kooliga. Nad rõõmustavad, sest selle kooli laste riiklik eksam oli edukas.

Teel Keenia pealinnast Nairobist Eldoreti nägime nii mõndagi. Näiteks musta ja valge triibulisi kõrvitsaid.

Veebruari lõpus lendasime lennukiga Euroopast Keeniasse päevasel ajal. Päevasel ajal reisimisel on kaks suurt eelist. Esiteks sa ei pea lennukis magama ja teiseks võib lennuki aknast nii

mõndagi näha, mida sinu silm kunagi varem näinud ei ole. Näiteks tuhandete kilomeetrite suurust kõrbe, kus mõni sõiduteegi on ära eksinud.

Teetööd ei ole tavaline nähtus Keenia tänavapildis, kuid vahest peale mõnda suuremat õnnetust tuleb maanteeäärt pisut kohendada. Oksad pildil on hoaiatavaks märgiks, et maanteel toimub remont.

Laske mind üle tee

Ikkagi läksin valel ajal

Nüüd on söögiaeg

7x Keenia treeninglaagris

Seitse Keenia treeninglaagrit

(Pildil esimene päev Nairobis koos Kipchoge Keinoga, 2007. a)

Saabusin oma seitsmendasse Keenia treeninglaagrisse 26.02.2011. Esialgsete plaanide järgi viibin siin kuni 27.03.2011. Seekordsesse treeninglaagrisse tulid minuga kaasa treener Harry Lembergi juhendatavad jooksjad Jekaterina Patjuk, Laura Suur, Allar Lamp ning treener Endel Pärna hoolealune Liina Tsernov. Meid ootas ees kogenud Eesti jooksumees Nikolai Vedehin, kes on siin viibinud juba kuu aega. Kuulsasse jooksupiirkonda saabudes saatsime koduteele pühendunud maratoonari Tõnis Juuliku. Tema on viimase 5 kuu jooksul Keenias viibinud üle nelja kuu.

Minu Keenia laagrite lugu sai alguse 2007 aastal Bangkoki suve Universiaadil. Nii suurel võistlusel ma ei olnud kunagi varem võistelnud. Räägitakse, et Universiaad on Olümpiamängude ja Commonwealth mängude järgi suuruselt kolmas organiseeritud spordiüritus. Universiaadi külas oli ka organiseeritud kirik. Külastasin koos kaasmaalase Kaarel Lilleojaga seda sportlasküla kirikut. Kirikut organiseeris rahvusvaheline organisatsioon Athletes In Action (AIA). AIA on rahvusvaheline kristlastest sportlasi ühendav organisatsioon. Huvi pärast uurisin kas neil on mõni kontakt ka Keenias. Meile anti Nairobis elava AIA töötaja David Nyamu kontakt. Sügisel tegin treener Harry Lembergile ettepaneku minna talvel Keeniasse treeninglaagrisse. Mina ei teadnud Keeniast mitte midagi muud kui, et seal on head jooksjad, keskmäestik, banaanid ja päike. Harry suust kuulsin esimest korda treeningpaigast nimega ITEN. Võtsin kätte ja kirjutasin David Nyamule. Tema aitas meid kõiges, ise organiseerisime ainult lennupiletid Nairobi ja tagasi. Tema viis meid kokku Keenia Olümpiakomitee presidendi Kipchoge Keinoga. Kipchoge treeningbaasis Eldoretis veetsime oma esimese Keenia treeninglaagri 17.12.2007-27.01.2008.

Peale minu ja Kaarel Lilleoja tulid meiega kaasa jooksjad Nikolai Vedehin, Viljar Vallimäe ning minu värske abikaase Maili. Märksõnad, mis meie esimest treeninglaagrit iseloomustavad on kultuurišokk, kodusõda, uued tutvused ja täiuslik treening.

Peale meie esimest Keenia treeninglaagrit sai see treeningpaik tuntuks Eesti jooksjate seas.

Esimene Eesti jooksja Keenias oli legendaarne maratoonar Jane Salumäe! Tänaseks on Keenias käinud 20 Eesti jooksjat. Mitmed neist juba korduvalt.

Minu teine Keenia treeninglaager toimus 02.03.2008-13.04.2008. Läksin üksinda. Märksõnad on Luc Krotwaar, Too Guesthouse ja tugev treening.

Minu kolmas Keenia treeninglaager toimus 29.12.2008-07.02.2009. Kaasa tulid Kaarel Lilleoja, külas käis abikaasa Maili ja meie kuus sõpra ning treener Harry ja sponsor Aivar Tuulberg. Märksõnad on Nyaharuru, Tuulberg ja Harry, hea treening.

Minu neljas Keenia treeninglaager toimus 10.03-25.04.2009. Kaasa tulid massöör Andres Laide, jooksjad Viljar Vallimäe, Allar Lamp ja Ragnar Lipp. Märksõnad on põlvehäda ja rahulik seltskond.

Minu viies Keenia treeninglaager toimus 01.01.2010-29.01.2010. Kaasa tulid jooksjad Jekaterina Patjuk, Nikolai Vedehin, Rainis Venta, Allar Lamp, Kaur Kivistik, Tõnis Juulik, Taivo Püi, Ando Õitspuu ning külas käis treener Harry Lemberg. Märksõnad on suur seltskond ja kvaliteetne treening.

Minu kuues Keenia treeninglaager toimus 27.12.2010-31.01.2010. Treeninglaagris olid jooksjad Laura Suur, Jekaterina Patjuk, Kaur Kivistik, Rauno Laumets, Allar Lamp, Reget Roomet, Taivo Püi, Kaupo Sasmin ja treener Harry Lemberg. Märksõnad on suur seltskond ja palju tööd.

Seitsmes treeninglaager toimub praegu!